Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte. Publik on võidetud-võlutud neist “liikuvatest piltidest”, mis “haaravad elavat elu”. Charles Chaplin oli esimene kuulus filmitegija ja näitleja. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel.
Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm
Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.
Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.